Nagu osad juba teavad, olen ma uuesti lapseootel. Kõige halenaljakam on endiselt see, kuidas mõned teadsid seda isegi enne mind. Aitäh teile,et peate mind nii aktuaalseks inimeseks.
See uudis tuli meile päris ootamatult. Kuigi me planeerisimegi uut last, me üritasime, aga mingi hetkel mõtlesime,et aega on. Läksingi suure hurraga arsti juurde,et kirjutaks mulle lõpuks plaastrid välja. Ja ma ootasin nagu loll oma päevi.Mitu kuud ootasin.Aga kuna rasestumine näis olevat nii lootusetu, siis koheselt ma seda varianti ei pakkunudki välja.
Kui nüüd mõtlema hakata, siis esimene sümptom oli pulmapäeval.Õigemini eelmisel õhtul,kui me käisime saunas ning ma leili võtsin. Mingil hetkel sai mul õhk otsa,ning olin sunnitud mine õue värsket õhku hingama.
Sellegi ajasin ma pulmaärevuse kaela.Sest see aeg oli väga pingeline. Kõige kurvem on see,et ma jõin pulmas end päris täis. Shame on me!
Järgmised sümptomid tulid mitu nädalat hiljem, kui ma oksendama hakkasin. Alguses Pauli väljaheite peale, pärast juba nii sama. Esimest korda elus tundsin ka seda kurikuulsat hommiku iiveldust. Üks päev kui kitse lüpsmast tulin, kõndisin ja oksendasin samaaegselt. Selle rasedusega olen juba kordades rohkem oksendanud kui oma esimese rasedusega. Üks õhtul olin valmis oma sisikonnast loobuma!
Lõpuks sai mul mõõt täis ja otsustasin osta apteegist kaks testi. Ühe tegin kohe, teise järgmisel hommikul. Täielik kordussaade,koheselt ilmesid triibud. Nii esimesel kui ka teisel testil.Mõtlesin veel ka kolmanda testi endale soetada, aga ilmselt tulemus oleks jäänud samaks.
Nüüd tuleb kõige kurvem osa. Ma tunnistan häbiga,et esimest korda elus mõtlesin ma hetkeks katkestamise peale.Ühel päeval sõitis mul katus ära ja hirm puges naha vahele. Uurisin ja kaalusin, ning otsustasin seda siiski mitte teha. Täielik iroonia, sest kui ma Pauli ootasin, paluti mul aborti teha, saatsin selle inimese kohe sügavalt perse, aga teise rasedusega ma isegi mõtlesin hetkeks selle peale.
Õnneks on mul toetav härra ning saatis mu katkestamise jutuga koheselt kuu peale.Ilmselt poleks ma suutnud seda tehagi. Seega, tänu jumalale!
Nüüd oleme ootusärevus ning tahaks juba teada, millal see laps peaks päevavalgust nägema. Kahjuks on mul arstiaeg alles 23ndal septembril. Me ise arvame,et kuskil märtsis või aprillis, aga kurat, mul pole õrna aimu ka.Või siis tuleb paar kuud varem.Üllatusbeebi!
Nimed oleme ka valmis mõelnud. Tüdrukule paneksime endiselt Roosi Mari aga poisslapse nimeks on hetkel August Villem. Küsige nüüd, kumba ma rohkem sooviks? tahaksin õelda,et laps on laps, aga nüüd võiks ilmutada Roosi Mari.
Arvatavasti oleks ka lastega kõik.Vähemalt viieks aastaks raudselt, kui mitte rohkem!
Kirjutasin sellest siia, sets ma arvan,et see teema puudutab otseselt mind, ning mitte kellegil teisel ei ole õigust teavitada MINU/MEIE uudist, ega ammugi mitte oletada oma ringkonnas!
Olge lihtsalt õnnelikud meie üle.Nagu meie oleme õnnelikud teineteise üle!
