Andke mulle nüüd andeks, aga ilmselt hakkan ma tihti kirjutama veel sündimata lapsest.Mul on tunne,nagu tegemist oleks mu esimese rasedusega Sest täpselt nii põnevil olin ka Paul Herbertit oodates.
Ma nüüd tahaksingi õelda, et mu blogist on ikka kasu ka. Ja muidugi ka facebookist.Sest muidu poleks mu imetabane perearst seda uudist näinud ning pakkunud välja,et võiksin minna ambulatooriumisse ultrahelisse. Ma isegi ei teadnud,et neil eksisteerib selline imemasin.Ei olnud küll selline, mida oleme harjunud nägema , aga ütleme nii, et ajas asja ära. Eks see oligi kõige tähtsam.
Nägin täna esimest korda oma uut pisikest. Ja see tunne oli imeline.Nüüd jään ootma seda aega, kui ma hakkan liigutusi tajuma.Ma tõsiselt loodan,et see ei juhtu alles 27ndal nädalal nagu Pauliga! Võiks ikka varem. Päris ausalt
Täpset tähtaega panna veel ei osatud,aga arvutuste kohaselt peaks uus ilmakodanik ilmavalgust nägema märtsi kuuses.
