PHP-nagu Hendrik ütleb.

Paul Herbert saab täpselt kahe nädala pärast 11 kuuseks. Ning juba järgmisel kuul,võime tähistada tema aastast sünnipäeva!Ma ei jõua ära oodata tema sünnipäeva pidustusi.
Kõige paremini oskab Paul pahandust teha. Olgu see wc paberi lahti rullimine, kassikrõbunate söömine või siis trepist üles minemine. Selle viimase tegevusega jääb mul alati hing kogu aeg kinni. Me oleme ehitanud erinevaid karkasse ette,aga siiski leiab ta nõrga koha ning murrab läbi. Üleeile jäi ta mulle jälle vahele.Peale selle,et ta viibis trepi viimastel astmetel,oli ta suhu mahutanud suures koguses kassikrõbunaid.Ise oli ta väga rahul.
Hambaid on kokku kaheksa. Kaal on tõsunud, sest haiglast lahkudes kaalus ta ainult 8,1kg(ma põdesin sellepärast päris palju),nüüdseks on ta 9,5kg kanti. Ehk siis täiesti suur poiss.
Lehvitama õppis ta paari päeva eest. See on selline kohmetult armas. Nüüdseks ootan seda päeva,mil ta kavatseb jalad alla võtta. Kõik on küll hoiatanud,et kui poiss jalad alla saab,siis ma ei jõua järele joosta. Minu meelest on okei, ega ma praegugi ei jõua talle järgi.Aga siis oleks ta nagu päris päris päris inimene.
Enamus hädad saan ma ilusti potti. Ma olen üpriski rahul sellega,et hakkasime selle potitreeninguga varakult pihta. Nüüd hakkab mulle tunduma,et hakkab aru saama,miks ta seal istub ning mis sinna tuleb teha. Üpriski rõvedaks on muutumas mähkmete vahetamine,eriti kui olen hiljaks jäänud.
Tugede najal käib ilusti, mööda mööblit käib ilusti. On võtnud endale suuremad väljakutsed.
Kodus seikleb iseseisvalt mööda maja. Kui ma varem jooksin talle kohe järgi, nüüdseks lasen tal rahumeeli toimetada.