jälle ma heietan

Te teate,kui väga meeldib mulle heietada ning meelde tuletada vanu emotsioone või hetki,mida olen kogenud.Hendriku meelest on see mu kõige kohutavam külg.Täna õhtul mõtlesin,et kaevan üles kõik omad vanad blogid.Ütleme, et mul on olnud neid sitaks palju.Hetkel suutsin ma leida ainult ühe blogi,mis oli aastast 2007.See oli mu elus vist kõige rebelam aeg, üle poole sellest ajast veetsin ma hirvepargis oma sõpsudega ning jõime-päevast päeva! Sel ajal tundus see olevat üks lahe tegevus.
Ma naersin pisarateni. Samas muutusin üsna pea kurvaks, sest teadsin,et meie noorusaeg on läbi saanud.Mitte,et ma nüüd muldvana oleksin.Ma tean,et meil on käsil uus eluetapp, aga mul hakkas lihtsalt kahju. Ei tule enam neid meeletuid armumisi, me ei saa teha enam neid rumalaid tükke ja tunda end maailma suurima rebelina. Me saame nüüd teistmoodi maailma vallutada.
Ühtlasin tõdesin ka seda,et minu elust on jooksnud läbi päris palju inimesi. Mul ei ole olnud kunagi uute tutvuste loomine probleemiks, ma suhtlesin paljudega ning mõnda neist olen oma elus kaasaski kandnud. Ehk siis on tegu tõeliste sõpradega.
Leidsin ka ühe oma neti pildalbumi, mille olemasolust polnud mul õrna aimu ka.

Ma mäletan,et see sall oli mu lemmik. Mul oli temaga oma ajalugu.Kandsin seda kogu aeg

see pilt on tehtud Viljandis.Aidas.

Kuulsad Kalevi tripid. Kalev Cramo,elagu!

Lasnamäe korteris.Vähene aeg-aga mälestused on ilusad ja head.

Jõudsin ka Viljandis elata.Hääletame kardoga pealinna

Neid pilte on sadu,ilmselt salvestan need pildid ära ja lasen ilmutada.Sest minevikku on tore meenutada