See on lihtsalt uskumatu,kui väga ma ootan Paul Herberti esimest sünnipäeva.Ilmselt isegi rohkem kui ta ise. Ta vist ise ei saagi aru,et varsti ootab teda ees üks vahva ja tähtis pidupäev.
Laupäeval saab poisiklutt tähistada viimast korda oma minisünnat.Tuleb häbiga tunnistada,et oleme vist paar minisünnat ainult tähistanud.Alguses mõtlesime küll,et teeme iga kuu pilti ja meisterdame koogi või suisa tellime-aga elutempo osutuks nii kiireks ning me mõlemad Hendrikuga peame õppima olema sellised natukene imalamad vanemad.
Kingiideedest polnud mul õrna aimu ka,kuni tänaseni.Kindlasti sooviks Paul Herbertile igasuguseid arendavaid vidinaid.
Kõige rohkem meeldis mulle motoorikakeskuse igasugused variandid. Näiteks see puidust loendamisega motoorikakeskus või lihtsam variant kidkraft-motoorikakeskus-laburint
Marianni blogist sain teada,et on olemas selline vahva pood nagu papaopa lehekülg. Seal on nii palju ning nii erinevaid arendavaid mänguasju.Kui ma ise oleksin laps, siis oleksin kindlasti neist väga vaimustuses.
Tegelikult vahet ei ole,mida Paulile kingitakse(me isegi ei tea,mida me kingime) aga kindlasti ei tahaks me mingit tilu-lilu.Ma olen niigi sorteerinud neid olemasolevaid mänguasju ning päris palju välja praakinud. Ei kujuta üldse ette,mida ma mõtlesin neid soetades.Tuleb välja,et laps mängib mõne üksukuga,aga kõige lihtsam on anda kätte pott ja kulp-ja laps on õnnejunnis.Vähemalt pool tundi.
Mina isiklikult ei ole olnud kunagi seda meelt,et peavad olema kingitused. Mulle piisab siiamaani, kui tullakse lihtsalt kohale ning saan oma tähtsat päeva oma kallikestega veeta.Kingituseks on jäänud teisejärguliseks.
Loodan,et kunagi ka meie lapsed on seda meelt.
Tordi ma tellisin juba kuu alguses ära. Täpselt sama inimese käest, kes meile pulmatordi valmistas. Minu soov oli see,et Pauli esimese päris tordi peal oleksid roosad ja lillad elevandid.Ärge küsige miks. Ilmselt on see olnud minu ammune unistus.Tasutal ei puudu ka karikakrad.
