Ma tahaksin nii õelda,et lastetuba on täiesti valmis,aga samas,seal on veel ropult tööd teha.Noh,mitte väga ropult,aga tegemist on küllaga.
Kui ma algselt arvasin,et ostan ainult kaks kummutit,siis ma pidin tõdema,et peagi pean veel kaks või kolm isegi juurde soetama.Mul vaevu mahtusid Paul Herberti asjad ära.
Kummut meeldib mulle iseenesest päris palju,sest see on mahukas.Kordades mahukamad kui need mis seal veel olid.Ideaalis tahtsin ma pähklipruuni kummutit,isegi see oli seal olemas,aga kuradima sahtlid olid nii pisikesed.
Kõige häirivam asi on vist selle kummuti juures see,et see on tehtud maru raskeks.Ehk ongi see hea?Ülimalt uhke olen selle üle,et kahe kummuti eest ma maksin pea täpselt 150 eurot.Elagu läti!
Siin pool on jäänud tapeed veidikene kortsuliseks.Aga mind see ei häiri endiselt.Teisel seinal panin ühe rea autosi ka tagurpidi,ringid vähemalt kalpivad.
Selle imelise tahvli eest maskin ma 14eurot.Kuigi meie armas laps ei oska seda veel hinnata.Ainult meie lõbutsesime eile sellega.
See padjalaane asi maksis vähem kui 5 eurot. Tegelikult olid tal silmad ka olemas,aga need tulid maru kähku ära, tähendab,käivadki ära.
Paul Herbert sai oma esimese kingi kätte.Vahvad puidust klotsid,mille kinkisid armsad Johanna ja Timo!Te ei kujuta ette,kui hea meel oli mul neid näha.
