Käisin eile kohustuslikul ämmaemanda visiidil.Lapsega on kõik korras,südamelöögid regulaarsed,liigutused tajutavavad ja kehakaal on tõusnud kuuga 1,4 kg.Ehk ma olen selle rasedusega juurde võtnud alla nelja kilo.Mis on minu meelest super uudis,sest Pauliga võtsin ma juurde oma 40 kgKuigi ise arvasin,et kaalutõus on see kuu meeletu,sest ma olen ikka metsikult magusat ja saia söönud.
Aga nüüd kõige tähtsamast asjast.
Rääkisime pikalt ämmaemandaga sellest,kas tahan isesünnitada või tehakse mulle plaaniline keiser.Ma ei eita,et see teine variant tundus olevat algselt palju meeldivam,kuid jäin endale kindlaks.Proovin seekord ise sünnitada.
Järgmiseks korraks peangi neile ära ütlema,millist varianti ma tahan(ehk pean vastuse lukku panema).Nad ise tahtsid ka,et prooviksin ise sünnitada.Vähemalt sellel korral on mul natukene rohkem kindlsut,sest üle kanta mul enam ei lasta.Nagu ma aru sai,panevad nad mulle mingisuguse kuupäeva,et kui selleks ajaks pole sünnitegevus toimunud,siis tuleb teha plaaniline keiser.Sünnitada proovin arvatavasti Põlvas.
Isesünnitamisest saame rääkida siis,kui mu rasedus kulgeb edasi sama normaalselt.Ma ise loodan,et kulgeb kenasti.
Õnneks on mul olemas imetabane tugiisik(Pauli ristiema),kes on olnud mulle suureks toeks.Arvatavasti viibid ta ka järgmisel sünnitusel.
