Ma olen sellest varemgi rääkinud, koguni üks kord oli asi sealmaal,et otsustasin proovida.Proovisin umbes nädala,motivatsioon kadus ära(sest kohalikus poes puudus valik ja transport linna oli marukehva).Aga nüüd võtan ma end kokku ja alustan 10ndal detsembril(Siis on enamus rahad laekunud).Seni pean leppima selle tavalise toiduga.
Kui ma Hendrikule sellest “elustiilist”rääkisin,muretses ta koheselt,kes neile süüa hakkab tegema.Sest tema rohelist sisse ajama ei hakka.Ilma minu olemasoluta,sööksid nad igapäevaselt ainult võileibu või praemuna või siis pelmeene.Nad lihtsalt ei viitsi toidu tegemise peale aega raisata.
Rääkides LCFFst, nüüdseks olen uurinud selle kohta päris pikalt,teinud selgeks mõned põhitõed ning leidnud mõned retseptid,mis saavad kindlasti üheks mu lemmikretseptideks.
Motsivatsioon tuli lihtsalt,üks õhtu enne magama jäämist,unistasin ma sellest,kuidas saaksin ma endiseks.Ma ütlen ausalt,ma pole pea kaks pikka aastat oma kehaga rahul olnud,ega seda armastanud.Tunnen,kuidas see hoiab mind tagasi.Igas mõttes.Viimane aeg end kokku võtta.Hetkel kaalun ma kuskil 95 kilo,teise raseduse alguses kaalusin ma 90 kilo.Mida on ikka tohutult.Arvestades seda,et enne emaks saamist,kaalusin ma vaevu 70 kilo.
Motivatsiooniks on ka see pilt
See on üks oktoobrikas,tänu kellele,ma sellest asjast üldse kuulsin.Ja see on fucking hämmastav.Ta võttis 9 kuuga alla 30 kilo.Tema ei teinud küll mingit trenni,aga mina tahan hakata uuesti jalutamas käima või jalgrattaga sõitmas.
Kuna kavatsen ma asja tõsiselt võtta, lasen teha härral endast pilti,pildistada ka kaalunumbirt ning poole aasta pärast laadida üles “enne/pärast”pildi.Ma nii ootan.
Lugeda saab ka siit:http://lchfeesti.blogspot.com/p/lchf-algajatele.html
pildil minu tubli kursaõde 🙂