Kohati mulle tundub,et mul on otsaette suurelt”ORI”kirjutatud.Sest see ei ole normaalne,kui ma pean kööki koristama miljon korda.Mulle tundub,et siin majas kõik loodavadki minu peale.Hendriku ema peale ei saa ma ammu enam loota,heal juhul korjab Pauli loobitud asjad maast üles.
Ja ma tujutsen selle pärast päris tihti,sest ma ei mäleta hommikut,kus ma saaksin kohvi nautida.Sest minu hommikud algavad ALATI köögi koristamisega.Ja see on fucking tüütu(õhtuti ma lihtsalt enam ei jaksa).Vähemalt olen suutnud asjad nii kaugele viia,et mustad nõud pannakse kraani kaussi,muidu oli kuidas jumala juhatab.Asjad jäetakse ikka vedelema.
Ning kui ma peaksin olema väheke tõbine,siis jääbki köök koristamata ,sest keegi teine reaalselt ei korista.
Ma saan aru,et Paul ajab sassi, Pauli tuba on mõttetu päevas mitu korda koristada,aga teised-nad on ju täiskasvanud.
Kõige haigem on see,kui ma olengi päeval natukene end lõdvemaks lasknud ning kööki mitte koristanud-tulevad hendriku õed ja ilmselt arvavad alati,et ma istun jalad seinal ja ei liiguta kodus lillegi.
Kui peakski julgema keegi mulle õelda,et ma olen kohati laisk,siis ilmseks annaksin ma kuvaldaga pikki päid.Sest minu hommikud algavd alati kell kuus(kui mitte varem) ja lõpevad kell kümme õhtul.Heal juhul saan ma kell üheksa voodisse mindud.Mis tähendab omakorda,et jään peagi magama.Rase olla on ka üpriski väsitav.
