Täna sai Paul Herbert oma esimese “ametliku” kirja.Minu jaoks täiesti harjumatu,sest ta on ju nii pisikene.Kirja saatjaks oli Paul Herberti ristiema.Te ei kujuta ette ka,kui imetabane ta on.Ma armastan teda tohutult.Ilmselt armastab Paul ka.
Ma just muide panin tähele,et siin on sidekriips.Kuigi tavaliselt pole veel keegi selle eskinud.Ma usun,et see oli näpuviga.Kindlasti.Ja nüüd saade kõik meie aadressi teada,mitte,et see oleks olnud saladus.
Aga seoses sellega, tekkis mul plaan avada Paul Herberti pangakonto.Mitte mingi hoiustamise teemaga,vaid reaalselt läheb iga kuu meie arvelt püsikorraldusega Paul Herberti kontole mingi summa.Sest siis,kui on vaja,saab seda kasutada.Ainult Pauli tarbeks.Me varem olime selle peale mõelnud,aga see raha läks siia ja sinna.Küll remondi peale,haakeriistade peale,autokooli peale.Noh,oli palju kohti,kuhu see läks.
Ma ise olen sellest mõttest väga elevil ning üritan enneuut aastat pangas veel ära käia.
Paul Herbert käis sünnipäeval.Palavusega läksid põsed roosaks.
Mina natukene rasedana.Kõht tundub suur,aga realselt olen juurde võtnud pea 7 kilo.
Tõesti üritan varsti midagi normaalsemat üles panna.Praegu on nii nagu on.Alati läheb meelest.
