Ah,ma olin enda peale nii kuri ja vihane.Oleks võinud võtta asja natukene lebomalt ning sellise koerailmaga koju jääda.Kuna alevisse oli vaja minna,siis hüppasingi ratta selga ja asusin sõitma.Sõidu ajal tuli meelde,et mul puudub esirattal poritiib,mis tähendas seda,et kogu see teel olev pask lendas mulle näkku ja igale poole mujale.Alevisse jõudes, olin ma läbi märg ja täielikult poriga kaetud.What a wonderful day!
Tagasisõites ma ainult kirusin ja vandusin ning tänu teehöövli pärast pidin ma pikalt ratast käekõrval vedama.Ühel hetkel olin valmis ratta metsa lükkama ja ise tee äärde istuma jääma.
Samas,tänu oma pingutusele sain panna kaks asja posti ning läbisin päeva kohustuslikud kilomeetrid.
