Leidub ikka inimesi, kes on otsustanud mind minu elu lõpuni kritiseerida ning minu elu ja minu otsuseid ümarlaua taga “arutada”. Kamoon, päriselt? Iga kord kui ma seda kuskilt jälle kuulen, pakub see mulle iga korraga aina rohkem nalja. Sest oleks aeg edasi liikuda ning oma elu elada, või mis? Ma olen seda meelt, et kunagi tuleb karma ja te saate mingil moel selle kõik tagasi. Kae nalja!

Ent hetkel joon ma chaid ning naudin vaikusehetke. Elu on tegelikult ju ilus (: