Uskumatu, aga ma võtsin end kokku. Aitas sellest hädaldamisest. Minule pole kunagi mänginud kaal erilist rolli, vähemalt enne lapsi mitte. Nüüdseks on see saanud selliseks teemaks, mida ma olen üritanud pikalt vältida. Ma ei ole rahul oma kehaga, rasedustega saadud voldikestega ja tuhat muude teguritega, mis on minu suure kaalutõusu taga. Kogu aeg teadsin, et pean end kokku võtma. Viimase lükke andis mulle see, kui mu põlv hakkas selle koormuse all valutama. Kamoon, päriselt või?! Sel hetkel pidin endale tunnistama, et ma olen tõesti suur. Tegelikult juba siis sain aru, kui mulle mu vanad riided selga ei mahtunud. Samas, kaal kaaluks, aga kui su enesetunne on sellepärast halb, siis on viimane aeg end kokku võtta.
Alustasin taas lchf toitumisega. Ma isegi ei mäleta, mitmes kord juba. See polegi tegelikult ju oluline, oluline on vaid see, et motivatsioon ei kaoks kuskile. Liigutada hetkel ei saa(mõtlen jalutamist), sest Hendrik on pidevalt tööl ja ma olen kolme lapsega terve detsembri üksinda kodus. See on omaette katsumus. Niiet, sõbrad kui te seda loete, teadke seda, et olete meeeeeeleldi külla oodatud!. Mul on uus kohvimasin ka!
Ei ole tåhtis, kui palju kordi inimene proovib, loeb just motivatsioon ja peale hakkamine! Tubli ja jøudu sulle Tåpsu, oled kange naine! Ja kindlasti saad sa hakkama 🙂 -Piret-