Istun ja sõidan kodupoole. Vahelduseks on hea istuda kõrvalistmel. Käisin täna väikese Hertaga Elite kliinikus, lootes et saan natukenegi targemaks. Nüüd olen ma lihtsalt vihane ja täiesti nõutu. Täpselt sama jutt nagu kōik eelnevad arstid on mulle rääkinud. Mis ma muud ikka teha saan, eks ma aurutan ja kreemitan ning salvitan seni, kuni laps saab nohust vabaks. Saime ainult mingid kolmandad tilgad peale, mis ideepoolest võiks natukenegi seda olukorda paremaks teha.
Ning ma nägin Hertal kolme väikest täppi. Ma lihtsalt loodan, et ta ei saanud Paulilt tuulerõugeid.
