Olen otsustanud oma väikse Hermiinekese lõplikult pudeli peale panna. Sest viimased päevad on see imetamine niivõrd valulik olnud. Ja teiseks, ma ei jaksa enam. Ma tean, et imetada võiks vähemalt aastani.. no palju asju võiks.
Hertat olen imetanud kõikidest lastest kõige kauem. Paul Herbert sai vist alla kuu rinda. Koolikud ja muud asjad tegid oma töö. August Villem sai 5kuud rinda. Kui ma poleks tööle läinud, oleks ta ilmselt aastani välja vedanud ja nüüd Herta Hermiine- ta on kõige emmekam laps üldse, keda ma eales näinud. Vähemalt sain suure pusimisega ta päeval pudeli peale. Laps, kes ei aksepteerinud ei lutti ega pudelit. Nagu August. Tegelikult ta ongi täpselt nagu August. Nii välimuselt kui ka iseloomult. Et siis kaks väga raske iseloomuga last. Nad vist on minusse.( naernaer)
Kuigi kuigi.. imetamine on ikka nii mugav. Mõned korrad pole ma viitsinud päevasel ajal pudelitega mässata ning olen andnud talle rinda. Ja nii mitu korda. Ma vist sellepärast polegi veel lõpetanud.
