Viru folk oli kõigele vaatamata imeline. Väsinud tütred, veel väsinumad emmed. Kui lapsed oleks kasvõi korra üheaegselt maganud- oleksime olnud õnnejunnis. Nagu autoski. Üks alustas, teine lõpetas, ent kõige hullem oli see kui nad koos ainult nutsid. Aga tegelikult olid nad ekstra tublid. Lihtsalt meie väsisime ära. Kohviga oli ka naljakas lugu. Igal pool müüdi kohvi, ent üks oli sitem kui eelmine. Ma olin suht ahastuses, seni kui Yoko leidis parima folgi kohvi, mis oli seal üldse pakkuda. Me olime mega rõõmsad ning nautisime igat lonksu. Esimesel õhtul kõrvetasin ära ka oma käe( kuum vesi ja termos). See oli ainuke pisarakiskuja. No nii valus oli. Sain korraliku koguse geeli ja hunnikuga sidet, mis käele seoti. Ja nii mitu korda. Öisest magamisest ei taha ka rääkida. See oli suht ulme. Võib-olla kui Hertake poleks teinud kogemata madratsi punni lahti- oleks olnud see kordades nauditav. Ja jälle, kui hakkas nutma üks laps, võttis koheselt viisi üles ka teine laps.
Ning veel. See oli esimene folk, kus ma ei näinud pea ühtegi sõpra. Kus te olite? Aga samas, nägin ma oma paari nunnut, keda polnud no niii niii niii ammu näinud. See sõprus on lausa üllatav. Näiteks nendega oli täpselt selline tunne, et sõprus oli pandud? pausile ning jätkasime sealt, kus meil jäi pooleli. Osadega tekib ikka selline väike kohmetis. Räägin just sellest, kui pole kaua kaua näinud. Aasta või neli aastat. Need olid minu folgi kõige armsamad hetked.
Kui Paulil poleks see mikside periood käes, siis kirjutaksin pikemalt. Mitu korda võib lapsel see miksitamine peale tulla? Miksmiksmiksmiks? Ja iga kord kui vastan, siis vastab pikalt AAAAAA!
A pilt siis maailma parimast emast/ folgi vanaemast! Aitäh sulle, mu kallis emme! Ning mõned pildid veel
Tegelikult oli mega fantast!
