Nagu mõnigi teist juba teab, kui tähtis on minule auto ja selle korrashoid. Me oleme nii palju raha remondi peale panustanud, näinud vaeva ja lõpuks ometi, kandis see vilja. Täna käisin õliandurit vahetamas, peale seda otsustasin minna ülevaatusele. Lihtsalt pulli pärast, et vaadata, mis oleks vaja veel ära parandada. Sest ülevaatuse aeg on meil oktoobris. Niisiis läksingi. See meesterahvas, kes minu autoga tegeles, ainult ohkis ja oli niisama mingi mureliku näoga. Ma juba jõudsingi enda peas mõelda, et nüüd on asi pekkis. Teades meie ebaõnne, mis on meile viimasel ajal osaks saanud, ei arvanudki ma, et sealt võiks tulla midagi positiivset. TULI! Meie kullakallis audi läbis ülevaatuse lausa veatult. No mitte ÜHTEGIi viga. Seesama meesterahvas ütles ka, et selle autoga on kõvasti vaeva nähtud, et on näha, et seda on korralikult remonditud. Kogu see raha ja vaev läks viimaks ometi asja ette. Ma olin õnnest persega laes.Päriselt. Kohe tegin kõne oma imetabasele remondimehele ja tänasin teda selle eest, et ta mul olemas on! Oleks ta olnud mu kõrval, oleksin olnud teda lausa kallistanud!
Ausalt ka, ta on meil nii imetabane!!! Aitäh sulle, et oled meie auto südamearst!
