Ma ausalt ei mäleta, et kas ma üldse olen võtnud milleski sellisest osa nagu üks kogukonnapäev. Nüüd ma imestan küll, et miks ometi.
See mõte tuli suhteliselt spontaanselt. Lasteaia grupis oli küll juttu sellest, et midagi nagu tehakse..üldiselt läks see minust mööda. Seni kuni ma lõpuks süvenesin. Kuna ma küpsetada ei jõua, muudest asjadest rääkimata, pakkusin ma välja, et minu poolt on siis kohvi.
Niiviisi ma oma espressomasina kohale viisingi. Alguses oli plaanis see lihtsalt kohale toimetada, las siis teised tegelevad. Ainult masinavärki oleks pidanud ettenäitama.
Poole päeva pealt otsustasin, et ma ikkagi võtan ise osa. Ja ma olen selle osaluse eest nii nii tänulik.
Kohvikus oli kõik isetehtud/ küpsetatud asjad. Uskuamtu, kuidas küll nii palju vanemaid sellest osa võttis.
Eesmärgiks oli jalgpalli väravad lasteaeda. Ma võin julgelt väita, et selle eesmärgi ka me täitsime.
Kõik müüsime tühjaks. Aitäh teile mu kaasvõitlejad! Me tegime head tööd.
Kõik algab meist endist. Panustame rohkem kogukonda, muudame maailma veel paremaks paigaks!
Kohvi ja kooki teile kõigile:)
