Ma tahaksin nutta, sest olen suutnud viimase aasta jooksul ära lõhkuda või koguni ära uputada ei rohkem ega vähem kui neli telefoni. Iga kord olen olnud ma ahastuses.Võib-olla on see märk kuskilt kõrgemalt, sest mida ma ikka üritan neid hoida.Kõk purunevad. Oma viimase telefonivahetuse tegin ma oma sünnipäeval. Maksin kõva raha ja vähem kui kolm kuud ning telefon lõpetas töötamise. Nüüd kasutan ma oma eelmist telefoni, mis on nii tagant kui ka eest katki,ent sellegipoolest-töötab!Uskumatu aga tõsi.
Ja need foramtid telefonile. Mul on loll komme ära unustada oma kõiksugused mustrid ja paroolid,milleta enam neid telefone lahti ei saa. Seega kõik minu suvepildid ja suveaeg on küll jäädvustatud( vähemalt korraks), sest ma lükkasin kogu aeg edasi seda hetke kui ma tahtsin pildid arvutisse salvestada. Omad vitsad peksavad. Egas ma nüüdki neist õppinud ei ole.
