Mul on kaks postitust mustandina ära salvestatud, eile kirjutasin ja kustutasin, lõpuks loobusin ja jätsingi kirjutamata.
Nii see eluke vist käibki. Mul on tunne et mu blogi kirjutamine saab olema sama kaootiline nagu ma ise olen. Kunagi ei tea, mis homne päev toob.
Alustan oma ökomöko jutuga. Ma juba eelmisel aastal tegin sellega tasakesi algust. (Mis ma ikka võlsin, alustasin suure hurraaga)Soetades endale erinevaid loodussõbrakikumaid tooteid. Laste pesuvahenditele olen suutnud truuks jääda.
Pesupulbrite valik on olnud märksa raskem. Olen maksnud ka hingehinda. Kuid väga vahet ei näinud. Ostsin kokku veel erinevaid eeterlikke õlisi, palju soodat ja äädikat. Eks inimene õpib kogu elu ja ausalt, mul on väga palju veel arengruumi.
Veebruarist alates proovin elada ka pakendivabamalt. See on ikka hull kui palju pakendeid ja plastmassi võib tekkida nädalaga. Rääkimata kuust.
Kilekotte ma ei kasuta ammu. See on üks asi, millele olen suutnud samuti truuks jääda.
Nüüd tuleb soetada endale roostevabast terasest nõusi ja nendega hakata poes käima ja vältida pakenditooteid nii palju kui vähegi võimalik. Ehk siis osta ainult päris toitu.
Muidugi ka vahariie. Mul pole seda veel kunagi olnud aga ma olen sellele vaatamata sellest juba vaimustuses. Hüvasti toidukiled ja plastkarbid!
