See toimus sügisel, täpsemalt lasteaia koosolekul, kui ma sellest esimest korda kuulsin. Koolituse nimeks on “Imelised aastad”. Tehti kiire ülevaade, pandi paber ja pliiats ruumis ringlema ja kirjas ma olingi. Mõtlesin endamisi, et enam hullemaks minna ei saa, saab ainult paremaks ja kindlasti saan ma sealt mõningaid häid nippe. Kui küsiti, et miks ma üldse koolitusele end kirja panin, siis minu aus vastus oli “Et mitte hulluks minna”.
See koolitus on suunatud 2-8aastaste lastevaneematele. Alguses olin ma ikka väga skeptiline..ma ei uskunud väga sellesse aga iga korraga ma tõdesin, et see reaalselt toimib kuid JUHUL kui lapsevanemad jäävad endale kindlaks. Minul on see järjepidevus nagu on, mõningadest asjadest ma pean kenasti kinni aga on olukordi/asju, millele löön ka käega. Alguses ikka lähen kaasa..
Ma tahtsin olla hullult “tsill”ema, ausalt. Vähemalt niimoodi mõtlesin ma enne laste saamist. Et oleks selline hipilik, tore ja keksiksime kõik üheskoos lilleaasal.
Kuid elu on näidanud, et niimoodi lapsi kasvatada ei saa. Oeh, lapsed on viinud mind endast nii välja nende aastatega(olen olnud meeleheitel, tundnud end läbipõrunud lapsevanemana ja nii edasi), iga pahanduse suudan ma oma mõttes kordades hullemaks mõelda, iga olukorra peale reageerin üle. Ma iga jumala päev luban endale, et homme on parem päev ja olen parem lapsevanem. Kõik lootused on seni purunenud. Kuni selle koolituseni.
Ma tõdesin seda, et kõikidel lastevanematel on ettetulnud raskeid olukordi ja veel raskemaid..et ma polegi ainuke. Me kõik õpime iga päevaga. See koolitus on just selline positiivse mõttelaadiga, kuidas lapsi kasvatada niimoodi, et ei ähvardaks, ei karjuks ja et kõik sujuks ning lastel ja lastevanematel oleks hea koos olla. Õpetatakse ka reeglite, tunnustamise, rutiini ja stiimulite kasutamist. Alguses oli ikka raske sammu pidada. Kodutööd jäid ka ajapuudumise tõttu tegemata. Ja kui lapsi mitu, pidime valima selle ühe ja õige, kelle peal siis katsetada igasuguseid nippe. Minul see ei toiminud, mingil hetkel pidin kõige kolmega ekspirenteerima.
Koolituse esimene päev oli meil 05.10.2020 ja viimane koolitusepäev on 15.02.2021. Tegelikult on mul nii kahju, et koolitus saab läbi. Samas, kui ma tahan et meie “püramiidi” vundament oleks tugev, pean ma iseseisvalt selle koolitusega kodus otsast alustama. Ja ma teen seda heameelega! Esimesel nädalal peaksin leidma igale lapsele vähemalt 15 minutit aega, et nendega individuaalselt mängida. Kindlasti mõtlete et kui raske see olla saab? No minu/meie elukorralduse, ajanappuse ja kohustuste rohkuselt, ikka väga raske. Kui mõlemad lapsevanemad käivad täiskohaga tööl, koju jõuan ma tavaliselt 17.30-18ne vahel, magamapaneku aeg on kell 20.00, siis selle 2-3tunniga peaksime jõudma kõike + Paul Herberti õppetöö. Esmaspäeval jõuan koju alles 20.00. Koolitus kestab 2 tundi ja igal esmaspäeval:)
Ja meie koolituse koolitajad, te olete imelised! Imearmsad ja toredad.
Nüüd saite ühe pika postituse. Osad on maininud et postitused on olnud liiga lühikesed. Teate, telefoniga pole üldse nii tore trükkida! Endiselt see pole minu tass teed: )
