Mul on nii palju mõtteid, kuidas päästa ennast, lapsi, loodust asjade üleküllusest. Muutus algab ju endast, oma mõttedest. Kuidas ja mismoodi. Minu eesmärgiks ongi aasta jooksul kasvada keskkkonnateadlikumaks, säästa loodust ning teadvustada lastele, milleks ma midagi teen.
Minu põhiprobleemiks oli toidu raiskamine. See kestis ikka aastaid. Inimestel ongi vist kombeks külmkapp täis osta igasugust tavaari ja see kõik lõpuks minema visata. Sest toiduained ju aeguvad. Mina olin üks nendest.
Kolme lapsega ongi toidukogused suuremad, tahes-tahtmata satub sekka ka igasugust rämpsu. Viimasel ajal olen püüdnud toitu valmistada mitmeks päevaks ette.
Tavaliselt kui magustoiduks oli mingi kreem või kohuke, nüüdsest annan ma neile puuvilju, näksimiseks juurikaid. Nuikapsas läheb endiselt peale.
Eile tellisin Elamise kergusest ära vahariide. Ausalt, ma ei jõua ära oodata. Muidugi ka pesupulbri ja plekieemaldusvahendi.
Ja muidugi veel taaskasutus! Ma teen iga kuu laste kappe korda. Ja need riideid, mida ei kanna või on väikseks jäämas, annan koheselt edasi uutele omanikele.
