Minu igasugune võõrutus algas sellest päevast, mil ma otsustasin loobuda coca colast. Ma olin täielik kokahoolik, ma küll päevas ei joonud seda pudeliteviisi, aga väga palju puudu ei jäänud. Kogu aeg oli mul koka olemas.
Kuna see muutus toimus äkki, vaevlesin ma kaks-kolm päeva üli suurte peavalude käes. Umbes nagu migreenihood, ainult et hullemad. Kui ma rääkisin töö juures sellest, tundus isegi mulle et ma kõlan peaaegu juba alkohoolikuna, kes on äsja võõrutusravile läinud. Halb näide, ma tean.
Nüüd on koka mittejoomisest üle nädala möödas ja uskumatu- ma veel elan!
Iga päevaga on samuti poes raskem käia. Kui oled ikka harjunud, et haarad siit, haarad sealt ning nüüd järsku oken hakanud reaalselt valima ja mõtlema.
Täna käisime isegi nimekirja alusel poes. ENNEKUULMATU. Mina ja nimekirjaga.
Kusjuures, see toimib. Ma arvan, et meil endal on raskem kui lastel. Lastel on väga hea meel, et nad saavad õuna, pirni, banaani ja mangot süüa. Kõik me sööme kordades tervislikumalt kui varem. Täna ostsime me kamatahvli, et natukenegi magusat süüa.
+ käisime üks päev rimis. Ma väga rimi külastaja pole aga seal on üllaltavalt palju reaalselt ökomöko tooteid ja ma heameelega valin pigem neid. Mu uueks lemmikuks on ka shampinjonid.
