See algas eelmisel aastal kui sain Hendriku ema käest oma esimesed kanad. Alguses oli neid vähe, pärast hakkasin ise otsima ja vaatama. Tegin ka väikest viisi reklaami, mis tõusis oodatust kiiremini, tahtjaid tuli uksest ja aknast.
Kui ma arvasin, et ma tean kanadest kõike, siis eksisin rängalt. See on ikka uskumatu, mida õpib iga päev. Iga päev olin nagu puuga pähe saanud. Küsimusi oli rohkem kui vastuseid. Alguses toitsin ma neid koduste jäätmetega- see oli mu esimene viga number üks.
Aja jooksul tekkis igasuguseid muid probleeme nagu puguummistused, ülesöötmine, olematu valgus, mittemunemine, vigastused,ventilatsioonipuudus, surmad, sulgimisperiood. Kui saingi tänu targematele söötmise selgeks, siis oli kordi kui kaldusin teelt. Jälle! See pole üldse nii kerge kui arvata võis.
Ma pean siinkohal tervitama oma tagalat(toetavat sõpruskonda) kelleta poleks suutnud ma midagi ära teha- koristus, valgustus, munadekorjamine- siis tekkisid sellest võistlusmonendid, kellel rohkem panges mune on. Kas te teadsite, et suurtest tehasest toodud kanad, munevad alguses maha? Ma ka ei teadnud.
Mul on aastaga väljakujunenud püsikliendid. On ka neid kliente, kellele olen viinud pea aasta aega mune kuid reaalselt näinud neid esimesel korral. Kuidas see võimalik?Viin munad ukse taha, pole kokkulepitud aega, tüütut helistamist ning raha kantakse pangakontole. Ma jumaldan munaringe, ma olen tänulik neile, kes on jäänud minuga, isegi siis kui olid ajad kui munatootlikus vähenes tunduvalt. Kõige naljakam(minu jaoks) on see kui ma müün juba homseid mune ette. On tulnud ette kui tahtjaid on rohkem kui mune.
Nüüd siis minu unistusest. Luua oma väike kanala, koos õnnelikke kanadega!
Ma arvan, et minu kõige suurem fänn on minu väike Hermiine. Ta on alati nõus tulema minuga lauta, panema puhast põhku, peale selle meeldib talle väga mune korjata ning toas karpidesse panna. Iga hetk tahab kanadele pai teha, see näeb välja umbes nii, et joolseb tema, jooksevad ka kanad.
Tegelikult rääkida on veel palju, aga ootame ära kanala loomise(ma ausalt püüan selle aasta numbri sees), siis saab sellest detailsemalt rääkida.
Ja sina, kes oled minusse uskunud algusest peale, isegi siis kui me endas olen kahtlema hakanud, aidanud mind nii jõu ning nõuga, aitäh sulle! Aitäh!
Nüüd jõudsin omadega ummikusse, seega, lehva-lehva!
