Nagu ikka, hõisatakse aasta alguses igasuguseid toredaid lubadusi õhku, kes hakkab paremaks inimeseks, kellest saab parem lapsevanem, kes hakkab trenni tegema või koguni tervislikult toituma. Omast kogemusest võin ma õelda, et need lubadused kestavad heal juhul mõned kuud ning ühel heal päeval on need unustatud.
Mina lubasin see aasta alkoholist loobuda. Täielikult. Kuna ma olen elanud varasematel aastatel ka karsklase elu, siis võin õelda, et see on käkitegu! Mingitel hetkedel ma libastusin, võtsin ühe koksi, teise ja võib-olla ka kolmanda..
Nagu õeldakse- sarved tuleb maja joosta! Mina tegin seda noorena alkoholiga. Meie seltskond jõi üpris korralikult, üks peet teise järel, üks vana tallinn teise järel. Ma üldiselt ei joonud “naistejooke”, kui ma juba jõin, siis väljavalituks osutusid vana tallinn, rumm, viin ja heal ajal “Kosmos”. See oli ainuke peet, mis viiski inimesi reaalselt kosmosesse. Ja muidugi need korvpalliklubi fännireisid. Seal oli kõike, kaasaelamist, joomist, nuttu ja naeru.
Mulle ilmselt ei paku alkohol erilist pinget. Mul pole “ma-pean-saama-alkoholi-muidu-suren” elumotot. Pole kunagi olnud. Ma olen käinud nii paljudel pidudel karsklasena, ma tunnen täpselt sama suurt rõõmu kui need teised ” mittekained” inimesed. Ma võin tantsida vabalt kaine peaga, mind ei heiduta teiste pilgud. Selle kohapealt teen kõike, mis mulle meeldib. Ja minusugusele hullule polegi vaja mingi alkoholi, olen selleks liiga segane!:)
Ps! Muidugi olen see aasta parem inimene, parem ema..
