• Postita kommentaar:Ei ole kommentaare
  • Reading time:5 minutit lugemist

Ma olen selline vend, kes pole kunagi enda juuste eest hoolitsenud. Hakkasin neid lõikama ja värvima umbes 15 aastasena. Varasemalt oli mul null kokkupuudet lõikamisega. Mingil hetkel lõikasin juba sõbrannadel. Endal tegin soenguid tujude järgi. Alati kui mul oli igav, võtsin kätte ziletitera ja asusin lõikama. Kahjuks paaril korral suutsin ka endale väga hulle soenguid teha, võttis ikka tükk aega, enne kui sellest üle sain.

Juuste eest pole ma kunagi hoolitsenud, minu jaoks on võõrad kõik õlid, palsamid, maskid ja muud sinna kuuluvad asjad. Kui nüüd ausalt rääkida, egas see pole muutunud. Ainult see et kasutan juuksuri poolt soovitud shampooni. Mul on olemas ka palsam ja mask, ent neid ma üldjuhul väga ei kasuta.

Mäletan kui kunagi soetasin endale mingisuguse õli ja lubasin endale, et nüüd hakkan hoolitsema. Õli jäi sama kiiresti seisma kui sai ostetud.

Mul on vist olnud eluaeg olnud juustes punast värvi. Mitte küll väga noorena, ent kui ise hakkasin värvima. Sai ka mustaks värvitud mõneks ajaks aga siis tuli punane tagasi. Kas pool punane, pool must või lihtsalt punane ja must segamini. Viimastel aastatel olen jäänud täielikult truuks punasele.

Umbes üle 2 aasta tagasi võtsin ma ühendust oma kohaliku juuksuriga. Ta oli ka suht äsja Vastseliinas alustanud. Ma teadsin teda varem, sest meie lapsed käisid samas lasteaias. Seega, oli ta mulle juba tuttav nägu. Ma küll ei mäleta tema reaktsiooni, kui ma rääkisin talle oma plaanist. Minu üllatuseks oli ta sellega nõus. Ta lõikas maha mu pikad juuksed, blondeeris siis kolm korda ja esimesel korral tegime täiesti roosaks. Nägi välja kui parukas.

Iga jumala kord kui ma Kristi juurde lähen, olen ma nii elevil, sest ma võin olla kindel, et isegi kui ma tahaksin pead lillaksks või roheliseks värvida- ta teeb küsimata ka selle ära. Ma olen alati jätnud temale selle lõpliku otsuse tegemise, sest mul on tegelikult suht suva. See suva pole nagu suva suva vaid selline ” tee, mis värvi tahad”, ma usaldan sind. Lõikamisega on sama. Ma pole elus põdenud juuste lõikamist, ühel hetkel võim lõigata poisi peaks järgmisel hetkel võin kasvatada, selleks et varsti taas lasta lõigata. Kõige tähtsam on siiski lõpptulemus. Sama asi on mul olnud ka alati torditellimisega. Selle kohapealt võin ma usaldada ka täiesti võõrast inimest, sest ma pole väga valiv inimene. Koogil loeb siiski maitse ja koogid on kõik ära söödud. Ühed on imelisemad, teistel vähem seda vau efekti. Praegune torditegija on imeline, tõesti.

Kogu selle postituse mõte oli see, et saaksin teile tutvustada ühte imelist juuksurit. Ta võtab avasüli vastu uusi väljakutseid ning nähes seda sära, mis tal silmis on kui ta ise jääb oma tööga rahul- see on imeline!

Aitäh Kristi nende aastate eest!🖤

Lisa kommentaar