• Postita kommentaar:Ei ole kommentaare
  • Reading time:4 minutit lugemist

Alati kui keegi küsib, kas meil loomi on ning kui ma neid loendama hakkan, vajub paljudel suu lahti
Mis elu on üldse loomadeta? Las ma vastan ära, mega rahulik aga samas, loomad annavad nii palju juurde või vähendavad närvirakke.

Mina olen terve elu elanud maal. Kasvasin õdede-vendade ja loomade keskel üles. Meil olid kanad, lambad, kitsed, mu isal olid ka muidugi hobused. Üks asi, mida ma nii erksalt mäletan, on issi hobused ja kodused heinateod. Ma arvan et alateadvusest hakkasin ma Herba( isa hobusest) nimest tuletama Herta nime.

Minu kodu. Koos Triinu ja Mariga ja muidugi mu imeline emme.

Vanasti polnud küsimustki, et kas sul on kodus loomi, sest kõikidel oli keegi aga nüüd tänapäeval, paljud lapsed pole loomi näinudki oma enese silmaga. Ja see teeb niii kurvaks.

Kui ma esimest last ootama jäime, otsustasime maale kolida, sest esiteks : lastel peab olema lapsepõlv ning teiseks : me tahtsime/tahame, et lastel oleks kodus loomad, kellega koos üles kasvada. Et lastel tekiks kohusetunne, oleksid empaatiavõimelised..

Loomadega kaasneb ka meeletu vastutus. Meil on vist laste ja loomadega selle kohapealt vedanud, nad saavad omavahel väga hästi läbi.

Meie Lunake on väljakannatanud kolm väikest last. Kui ma nüüd õieti mäletan, on ta ainult ühe korra ähvardanud näksata. Miskipärast ma usaldan seda koera nii väga, mulle ei tuleks mõttesegu, et ta teeks haiget mu pereliikmetele, isegi võõrastele.

Teise koera võtmine tuli meil mega järsku, ent ma pole kordagi seda otsust kahelnud. Ma tunnistan, et kahe koeraga on märksa raskem kui ühe koeraga, täpselt on see ka lastega..

Ideaalis tahtsin kirjutada igast loomast midagi, ent vaevalt jõuaks keegi seda lugeda.

Meie lapsed on pea kasvanud kõikide loomadega üles. Meil olid lehmad, veised, sead, kitsed, koerad, kassid, jänesed, kanad..

Kusjuures, nad tõesti hoolivad loomadest. Kurvastavad ja rõõmustavad koos meiega. Hermiineke on eriline loomaarmastaja, musitaja ja kallistaks.

Ma ilmselt ei vahetaks kunagi seda aega ära, sest loomad on toonud nii palju rõõmu südamesse ning me oleme valanud pisaraid nii mõnegi looma pärast.

Kuid milleks meile loomad? Vastus on ilmselge, ma ei kujutaks ette elu ilma loomadeta.

Lisa kommentaar