Mul on olnud vist nii kiire elutempo, sest eile võtsin ma ette mõned blogid, kus räägiti neti kiusamisest ja perekooli foorumist, siis tundus mulle nagu oleks minust justkui nädal aega mööda vuhisenud. Ja veel seda, et on algatatud mingi petitsioon..jutt jumala õige ja mitte ükski kiusamine pole kuskilt otsast okei!
Ma õnneks pole sellega pidanud väga kokku puutuma, ent ma julgen arvata, et netikiusamine on märksa hullem kui selline “tava” kiusamine. Olles sellega lapsepõlves kokku puutunud ning ma mäletan, kuidas ma iga hommik pidin ennast sundima kooli minema..
Minu jaoks on see perekooli Foorum minust nii mööda läinud. Esimest last oodates, olin justkui mingi ullike, kes käis mööda foorumeid ja üritasin igalt poolt mingeid informatsiooni leida sellest, mis mind ees ootab. Jumal tänatud, et see periood möödus mul kiiresti ning igasugused foorumid jätsid mind pärastpoole külmaks. Seal toodeti nii palju paska ning mulle tundub, et see on aastatega hullemaks läinud.
Nüüd mul tekib küsimus, kes üldse teeb nii või kes üldse käib seal ning kaasa räägib?
Enamjaolt on seal ainult negatiivsust. Negatiivsed inimesed, negatiivsed kommentaarid. Milleks?
Milleks leida see aeg ja lugeda seda, mida kirjutavad kibestunud inimesed. Mina pole aastaid perekooli foorumis käinud ja ma isegi ei tunne sellest puudust. Ma leian, et on olemas ka muid allikaid/inimesi, kelle poole pöörduda. Tegelikult kõige suurem küsimus on ikkagi see, kes üldse tänapäeval foorumites käivad? Minu jaoks on foorumite aeg läbi.
Aga kiusamise juurde tagasi.. ilmselgelt on kõikidest inimestest halba räägitud või kellelegi jäävad mõned nii ette, ent mulle tundub, et keegi ei peaks seda kuskil avalikult välja elama, eriti kui sa soovid olla n-ö anonüümne. Tänapäeval ei garanteeri keegi sulle anonüümsust, alati tuleb kõik välja.
Kuid kui sa oled avaliku elu tegelane või tuntud suunamudija, siis arvatavasti pead sa kõigega arvestama. Mida sa sööd, kuhu sa astud.. kõik jääb ette kui vaid tahta. Ma ei kujuta ette kui raske võib olla avaliku tegelase elu. Sa pead alati samm ette mõtlema või koguni kaks. Sa ei saa kunagi kõikidele meeldida, alati leidub keegi, kes võib isegi heas teos halba märgata.
Targem on ikkagi sellest kõigest mitte välja teha. Las koerad hauguvad, karavan liigub ikka edasi. Tegelikult ka, inimesed võiksid rohkem oma elu elada. See ei kehti ainult internetis vaid ka päris elus
