Ma vist ei väsi iial kurtmast seda, et mul pole lihtsalt aega. Mul on alati olnud nö kiired eluviisid, raske on leida aega sellele tegevusele, mis otseselt ei karju ning mida ma ikka saan aina edasi lükata. Nii on ka minu blogi kirjutamisega, kui see otseselt ei põle, siis mul sellega aega on. Mul ei sõltu sellest praktiliselt midagi, kuigi kirjutamise isu pole kuhugile kadunud. Muidugi tahaks olla sotsiaakmeedias aktiivsem, teha rohkem storysi ning jagada ja arutleda. Kui te mõtlete, mis see ära ei ole? Siis minu miinuseks on kindlasti see, et mul pole kogu aeg telefoni käepärast ning kui tulebki selline ideaalne hetk, siis see kaob kiiremini kui see jõudis tekkida. Ma vist peaks tegema videoblogi, sest rääkimiseks leiaks vist rohkem aega kui kirjutamiseks.
Vahel on küll selline tunne, et kui hea oleks korteris elada kui su ainsaks mureks on koristamine. Majapidamise, laste ja hunnik loomadega on asi hoopis teistsugused lood.
Mis mul uut?
Egas midagi, näen muidu vaeva, vabadel momentidel käin metsas ja õhtud mööduvad kahe lapse kodutöödega. Vahel on küll tunne, et tahaks kahe käega peast haarata.
Herta Hermiinekesel tuleb sünnipäev. Ta saab juba 5. Hämmastav! Alles oli beeeeeebi
Olen sattunud jälle sõltuvuse küüsi. Ma loobusin kokast ja suutis päris pikalt sellest eemale hoida, aga nüüd on jälle tagasilanguses. Saiakeste söömisele tõmbasin ka piduri peale.
WordPress on vahepeal jamanud ja nüüd on jälle statistika kinni kiilunud.
Täna õhtul küsis Herbert mu käest, et millal Luna terveks saab? Oeh, Luna on endiselt mu mõtetes, ma küll ei mõtle igapäevaselt tema peale enam nii üalju aga kui mõtlen, siis on see kordades valusam.
Nautige seda imelist sügist,minge metsa!
Ahjaa, keegi kassipoega tahab vä?
