• Postita kommentaar:Ei ole kommentaare
  • Reading time:4 minutit lugemist

Ühel päeval avanes mul võimalus minna pildistama ja haarasin kaasa oma igapäevased asjad, mida me reaalselt ka kasutame.

Tegelikult tuli metsas meelde, et oleks võinud võtta selle ja selle ja veel hoopis selle ka kaasa haarata. Mulle tundub, et meil nii palju seda looduslikku kraami, et enam ei oskagi kohe eristada või hoopis midagi väga välja tuua.

Ja tänu sellele pulbrit, hakkasin ma sidrunheina lõhna täielikult jumaldama

Selle toote kohta olin ma natukene skeptiline. Minu suurim kartus oli see, et kas see reaalselt ka toimib. Kusjuures, väga hästi toimib. Ja mis veel kõige parem- kui see otsa saab, siis selle nö kesta võib pliidi alla ka visata. Ideaalne!

Meie peres on hambapasta minevik! Mina armusin suht kiiresti sellesse tootesse ja ka lapsed said koge esimesel korral hakkama.

Vahariie on eriti lahe asi ja see on nii äge, et sinna saab peaaaegu kõike sisse mässida ja tooraine ei lähe käest ära. Töötab paremini kui see kile.

Tehke või tina aga need pesulõksud on ka maru nunnud.

Eile käisin kiiresti veel Humanast läbi ja leidsin endale paar hilpu. Ma tean nii paljusid, kes kurdavad alatihti, et nemad ei leia midagi. Mina vaidlen sellele vastu, selleks on vaja käia avatud silmadega. Minu nö poes käigud ongi sellised kiired, ma lappan kiiresti stanged läbi, teen veel ühe tiiru ka silmadega üle, et järsku mul jäi midagi märkamata. Üks viga mida ma iga jumala kord teen on see, et ma ei proovi riideid. Vahel ma hindan end väiksemaks ja vahel palju suuremaks. Aga pole hullu, need riided leiavad tee uuskasutuskeskusesse!

Esimest korda eile ajas mind see kaltsuka “lõhn/pesupulber iiveldama. Nii hull oli. Ja kui ma poodi satun ja juhuslikult möödun ma pesupulbri/ pesuvahendite riiulist, hakkab kogu see värk mulle nii vastu. Selline tunne nagu nina kaotaks iga kord oma süütuse.

Lisa kommentaar