Ma arvan, et nüüd kindlasti paremini. Ta on meie juures olnud alates laupäeva õhtust. Minul endal on jäänud tema nö asendusomanikest selline mõrumaik suhu. Olen endiselt veendunud, et neil on väga hea meel, et nad said temast lahti.. sest ausalt ma ei kujuta ette, mida ta veel korteris võis korda saata. Kui ma neil küsisin, et kas nad tahavad tema tegemistest kuulda, oli neil eeeemmm..no vast ikka! Nad isegi ei kirjutanud õhtul ega uurinud, kuidas meil sõit läks, teades seda, et me pidime veel tagasi sõitma 110 kilomeetrit ning nad ise nii muuseas ütlesid, et ta väga ei talu autisõitu. No selles oli täitsa õigus! Ei talunudki.
Me oleme 2 koera kasvanud üles, võtsime siis kui nad olid 4kuused. Me pole elusees pidanud tegelema sellise probleemiga, et ei talu autoga sõitmist. Kuna me sõidame palju, käime metsas palju, siis ta lõppude lõpuks peab sellega ka ära harjuma. Kahe väiksema sõiduga oli juba okei. Loodame, et nii ka jääbki.
Jäneseid nägi ta vist täitsa esimest korda elus. Ma ei valeta, kui ma ütlen, et ma kartsin et tavteeb neile esimesel ööl viga. See oli nii meeletu, haukus ainult, käis ümber puuride nagu kass käib ümber tulise pudru. Ehitasime isegi mingeid barrikaadide, et jumala eest..tänaseks päevaks kõnnib ta üldjuhul neist mööda ja vahel läheb hetkeks äksi täis.
Kassidega läbisaanine on täpselt nii nagu on. Tundub, et mõnel hetkel oleks ta nagu kolme kassiga leppinud, teisel hetkel on selline kisa ja kära
S*tahunnikuid enam tuppa ei tee, kaks päeva käisime ja korjasime. Nii on ka pissimisega, jumal tänatud selle eest!
Muidu käitub nii nagu kutsikad ikka käituvad! Jennyga saavad ka kenasti läbi.
Vahel tahaks küll kahe käega peast kinni hoida!
