Ma arvan, et ma olen suutnud lõpuks endale mingisuguse piduri leiutada, sest vanasti oli küll, et tahan seda ja toda ning seda ka, mõtlemata sellele, kas ma reaalselt ka neid kasutan või kas mu kodus on üldse ruumi uutele asjadele( minu lahendus on ka see, et olen ka uutele asjadele ruumi teinud sedapsi, et vanad asjad suunan uuele ringile) Ma olen nii kaua teisi jälginud ja ma tahaks seal kõrval kahe käega peast haarata, sest vaadates neid hunnikuid-no tule taevas appi! Mida te teete nendega? Miks te nii palju asju kokku ostate?
Eks ka minul endal on vahepeal raskusi, sest neid ahvatlusi on niivõrd palju ning ma ei valeta kui ma ütlen, et ka minagi tahaks vahepeal uusi asju. Tahaks. Väga harva ostan, sest minu lemmikud on ikka kaltsukad ja muud sellised kohad. Näiteks mul oleks vaja uusi rinnahoidjaid, ent ma ei raatsi osta. Ma olen mitu kuud edasi seda lükanud, alati tuleb midagi ette, alati läheb see raha mujale, alati on midagi muud vaja mis tundub kordades tähtsamad kui mingi uus rinnahoidja. Ma ei teagi, kas see on nüüd koonerdamine või kokkuhoid, ma lihtsalt ei raatsi. Kaltsukast ma pesu üldjuhul ei osta, odavaid ja halva kvaliteediga ka ei raatsi, sest need üldjuhul on kas kitsad, või liiga suured või halva kvaliteediga. Alati on neil midagi viga.
Küünalde mitte ostmisega jään ma aegajalt jänni. Mulle nii meeldivad küünlad, ma vist reaalselt põletan igapäevaselt küünlaid, mul ei ole vahet ka kas tegemist on talve või suvega. See on küll selline nõrkus, millele on mul väga raske vastu panna. Ma üritan iga kord leida mingit vabandust, et miks osta. Õnneks on küünlad ka kasulikud, kui näiteks elekter läheb ära..Üks kord läksin ma decorasse lambipirne ostma ja seal oli küünlad -30 protsenti! Ja ma ei ostnud. Ma tükk aega käisin seal riiulite vahel, vaatasin seda küünalt ja seda ja toda..peaaegu oleks ka korvi pannud, ent ma üritan kuidagi tagasihoida. Sest küünlaid mul veel kodus on ja ma läksin sinna poodi hoopis lambipirnide pärast.
Kui ma suuremasse linna satun, siis on neid kiuastusi iga nurga peal. Mulle tundubki, et maal on nagu sellesmõttes lihtsam elada, sest meie peame leppima sellega, mis meil siin lähedal on või siis tellima läbi e-poe! Meie ei saa väga valida. Võruga on mul sedapsi, et seal neid kiuastusi väga ei teki, mis on naljakas, sest võrus on rohkem igasuguseid poode, rohkem kui vaja.
Viimane kord kui Herta pealinna viisin, siis me Balti Jaamast kaugemale ei saanud minna, sest pidin tunni pärast bussi peale minema. Kui ma olin kindel, et ma väga midagi ei osta, siis enne kui üldse turule jõudsime, ostsin ühe memme käest Hermiinele käpikuid ja siis kohe turu “sissepääsu” ees, müüdi alpaka villast tehtud salle, peapaelu, mütse..muidugi ostsin ma ühe salli, seda küll Hertale. Naljakas on see, ma arvan et see on iga lapsevanema miinuseks, et ennekõike lapsed ja siis ise! Või ma eksin. See sall maksis küll 34 eurot.. ma endale poleks eales nii kallist asja ostnud! Käisin ka BIOMARKETIS.. võtsin korvi ning mõtlesin, et tahaks midagi uut vaadata. Käisin ja mõtlesin ning tõdesin siis, et mul pole neid tooteid hetkel vaja, mul veel kodus piisavalt. Õnneks Herta muutus kannatamatuks ning panin korvi ära ning suundusime välja.
Kaltsukast riiete ostmisega on täpselt samad lood. Ma võin küll kätte kuhjata 10 erinevat riideesest aga reaalselt tulen välja 2 või 3ga, sest kui ma kõnnin edasi ja tagasi ning mõtlen, kas ma ikka kannan, siis üldjuhul jään kõhklema ja viin ruttu tagasi. Minu meelest riietega ongi nii, et kas sa tahad seda nii väga või mõtled, et tahaks ja võib-olla ma tõesti panen selle selga. Või kui korrastada riietekappi, siis minu loogika on see( mida ma ka väga tihti ka kasutan) et kui ma pole seda riideeset kandnud kuu või kaks, siis mul pole seda ju vaja. Kõik sellised riided lähevad mul uuele ringile, ehk siis uukasutuskeskusesse. On ka olnud ka olukordi kui ma näen seal oma riideid, vaatan neid ja mõtlen uuesti..ikka ei osta!
Mis on teie nipid? Kuidas te suudate otsustada, kas see on vajalik või mitte?
