• Postita kommentaar:Ei ole kommentaare
  • Reading time:2 minutit lugemist

Ma olen viimaste pĂ€evade jooksul nii tubli olnud. Ma olen end kĂ€tte vĂ”tnud, sest tervis jagab mulle lahkesti vihjetega sĂ”numeid, et mine arsti jutule. Üldiselt ma ei ole kuulda vĂ”tnud, sest seni kuni asi pole kriitiline, lĂŒkkan ma rahumeeli seda edasi. Aga kui ma juba mĂ€daneksin ja see kuskilt vĂ€lja jookseks, siis ma ei mĂ”tleks ka!

NÀiteks on mul aastad ebaregulaarsed pÀevad. Kord tulevad kuu alguses, kord keskel, kord lÔpus ja mÔnikord jÀÀb kuu tÀiesti vahele. Kogu jant hakkas pihta peale kolmanda lapse saamist.

Ma ĂŒks kord tahtsin sellega tegeleda, kĂ€isin naistearsti juures, rÀÀkisime hormoonravist ja elu tegi lĂ”puks omad valikud ise. Ei jĂ”udnudki enam selle probleemiga tegelda. See oli umbes neli aastat tagasi. NĂŒĂŒd mul on isegi iga kuu raske vahel meenutadagi, kas on olnud vĂ”i ei ole. Ütleme otse vĂ€lja, asi on per**es!

Siin ma nĂŒĂŒd olen. Üks pĂ€ev kĂ€isin perearsti juures ning jumal tĂ€natud, me mĂ”lemad jĂ”udsime lĂ”puks jĂ€reldusele, et midagist mul ikka on. Saatis kilpnÀÀrme ultahelisse-tehtud!. Lasi panna unekliinikuse aja- tehtud!. Aga kĂ”ige esimesena panin ma ise vabatahtlikult naistearsti juurde aja. ISE PANIN! Ilma et keegi oleks mulle noa kĂ”rile pannud..

Kui mitte varem, siis juuni lÔpuks peaksin ma teada saama, mis jant mul on.

Seitsmendaks juuniks sain Tartusse unekliinikusse aja. Algul on arsti vastuvĂ”tt, seal selgitab vĂ€lja kas saadab uneuuringule vĂ”i mitte. Ma korraks ehmusingi, et kuidas nii ruttu ma selle aja sain. Ma ĂŒks kord naersingi, et vĂ€hemalt ĂŒks öö saan end rahulikult vĂ€lja puhata😅

Lisa kommentaar