Ma arvan, et minust võiks saada lausa logistik, sest suudan ka kõige keerukamadest olukordadest välja tulla. Mulle tundub, et sellest on saamas mu igapäeva elu osa. Ma veel täna hommikul ei teadnud seda, kuidas tänane õhtu laheneb. Vanaisa tuli lastele järgi, sõbranna viis suured koerad sinna, teine sõbranna läheb lüpsma(hendrik lüpsis enne kolme ära, kardan et hommikuks on muidu piimamäed), naabrinaine Maija vaatab veel enne õhtut olukorra ära ja nii see elu meil maal käibki. Närvipinge igas päevas.
Maija tegi meile toreda üllatuse, sest raiusin lastele, et Soome poisid tulevad alles 21.06 aga tulid meile ootamatult juba 19.06. See lõi kõik mul kuidagi sassi. Hea meel on veel selle üle, kuigi nad lähevad esmaspäeval juba tagasi aga nad tulevad juulis taas Eestisse. Siis on mul ka puhkus. No imeline. Praegu käib juba meil suverütmis. Lastel on unegraafikud sassis, külas on taas laste rõõmsaid kilkeid.. No nii äge lihtsalt💗. Vahel tundub, et suviti saab Herta endale kaks venda juurde🙉
Naistearstil käisin ka ära. Enne ei saa ravi teada kui olen läbinud glükoosi testi ja läbi äpi kirja pannud oma 14 päeva toidumenüü. Ainuke sobiv päev oli 14 juuli. Mis saab olla veel toredam kui oma sünnipäeva hommikul juua pudelitäis glükoosi?
Ma nii tahan, et lapsed meenutasid kunagi kui äge neil soome poistega oli ja vastupidi. Võib-olla õpivad veel keelegi ära,😂
