• Postita kommentaar:Ei ole kommentaare
  • Reading time:15 minutit lugemist

Kui te arvate, et ühe lapsega on reisida lust-ja lillepidu( nagu ka mina arvasin), siis eksite🤪

Füüsiliselt oli küll kergem, aga vaimselt sama väsitav kui oleks olnud kolm last kaasas.

Üleüldse on Hermiine selline puugitar. Vahel on väga nunnu, vahel on vaja ka hinge tõmmata.

Ma pole kunagi Nöpsut sõbrannaks kutsunud, pigem minu teine pool. Hertale seletasin kord Virge, kord Nöpsu. See viimane jäi Hermiinele paremini meelde.

Vahepeal on ta emaks saanud. Minu jaoks on Nöps ikkagi selline rokitšikk, kes kontserdil esimeses reas..

Me andsime isegi kunagi lubaduse, et ka 70neselt käime koos kontsertitel

Esimesel päeval ei jõudnudkiväga midagi teha, sest olime suht laibad ja tegime kõik koos lõunauinaku. Vihmane oli ka, lõpuks läksime linna. Mõneks hetkeks.

Järgmisel päeval olime tegusamad

Mulle meeldib see, kuidas Nöpsu on oma last kasvatanud. Ta on nii kannatlik, nii hooliv ja kogu selle rutiini jälgimine. No super, lihtsalt. Kui me Marcust järgmine kord näeme, siis ta vast juba kõnnib.

Ja see kuidas nad mõlemad kaasasid kohe Hertat, see juba näitas, et nii pea kui beebi jalad alla saab, saab ta osa kõigest💗

Kuna ma varem polnud üldse nii kaugele lennanud/reisinud, oli minu jaoks kõik uus. Ja kuna nad elavad külas, tundub, et nende küla on meie jaoks alevik. Vaadata on palju. Imetleda veel rohkem. Igal pool pubid, kohvikud.

Me vist oleme Nöpsuga sarnased, et mõlemad eelistame käia rohkem looduses, mina käin metsas, tema mägedes.

Viimane hommik oli hull. Liikluses oli kaos, kiirteed olid ummikus. Ma juba ühel hetkel mõtlesin, et appi, me peame elu eest jooksma, et lennu peale jõuda. Lennujaam on päris päris suur ja kuidagi moodi ikka jõudsime.

Õhtu lõppu teavad need, kes on mul facebookis või instagrammis. Me Hertaga mõlemad nutsime. Sellisee asjad viivad mind endast välja. Õnneks polnud ma väga kaugele jõudnud.

Helistasin kõige pealt emmele, tema organiseeris venna mulle appi. Kirjutasin ka Gerlile, kes elab Palmses. Me nägime viimati põhikooli ajal ja me olime kirjasõbrad. Tema käis ĂĽhes koolis, mina teises. Minu endine ja tol ajal tema klassiõde oli meil see vahendaja. Ăśhesõnaga, nii äge oli. Juba siis oli ta selline positiivne ja kui ta mulle oma elukaaslasega appi tõttas, oli ta täpselt samasugune. Särasilmne Gerli! ‘*

Ja Nöpsu, hiljemalt enne suve külastame teid taas. Siis tulen küll teise lapsega.

Aitäh Nöpsu, oma iirimaa elu näitamast.🙏

Lisa kommentaar