Ma sattusin lugema ühe tuttava postitust, ma pean selle siia teile kopima.
Mul ei ole aega… Mul on kiire. Ma ei jõua. Just need kuud on aastas need kõige kiiremad…
Oled ka seda kuulnud? Mina küll. Mul on ka kiire. Päevast päeva. Jaanuar-veebruar-märts-aprill. Kiire. Mai-juuni-juuli-august. Lendavad kui linnutiivul. September-oktoober-november. Taas kiire. Detsember – ei saa arugi kui läbi saavad. Ja oih, ongi aasta möödas. Kas asjalikult kasutatud aasta või lihtsalt mööda lastud, seda teab igaüks ise.
See kiiruse jutt ajab ihukarvad turri. Kui inimene tahab, siis ta leiab aja. Alati. Kui sinu järgi igatsetakse, siis alati saab saata sõnumi. Kasvõi… kohvi juues. Teades, et saaja nägu särab seda lugedes kui päike. Kui sa hoolid kellestki, siis sa hoiad teda. Nagu sa tahad, et sind hoitakse. Sa ei anna katteta lubadusi ning ei tee haiget. Ei teadlikult, ei kogemata. Hoolivus… see on puhtalt inimlik. See on ausus. Austus. Nii enda kui teise inimese vastu. See tähendab, et ka kõige kiiremal ajal leiad aega!! Nii on… K. 😊Aitäh!
See pani mind mõtlema, sest isegi mina olen seda usku, et kui inimesed tahavad nad ka leiavad selle aja. Kuid pean kahetsusega tunnistama, et ma ei käitu 100 protsendiliselt niimoodi. Kohvi joomistega on sedapsi, et ma pean seda Mitu päeva ette teadma, sest ma pean kõik oma logistikad paika saama. Ma natukene loodan, et suvel on mul veidi rohkem aega. Niigi olen kõvasti ikka pidurit tõmmanud.
Kõige rohkem toonitan seda oma blogi pidasime sest ausalt see kirjutamine on üks kaootiline tegevus, sest ma ei leia seda aega või on lihtsalt minu prioriteedid sassis😃
Kui ma teeniksin blogi pidamisega elatist, mida ma õnneks siiski ei tee, toodaksin vist igasugust paska🙈
Vahel on tunne nagu polegi midagi kirjutada kuid tegevust mul jätkub võib-olla isegi liiga palju. Vahel on tunne nagu tahaks maha minna..
Käisin oma vanade töökaaslastega Stockholmis, ma olen vist üle iga kuu seal käinud. Kui küsite, siis mul ei saa villand. Kuid see kruiis oli kuidagi teistsugune. Kuidagi tasasem. Ma vist olen harjunud oma seltskonnaga pidu panema kuid ühel päeval tantsisin küll lausa kella 5ni hommikul.
Meid viidi ABBA muuseumisse. Mulle tundub, et varsti saab mul ring täis, ent see muuseum oli tegelikult väga fantastiline.
Koju sõites lajatas kuidagi reaalsust vastu nägu ja ma sain aru, millist hinda pidin selle eest maksma. Kõike tuli korraga liiga palju ja sellest nädalast ma üldse ei räägi.
Teisipäeval saan korraks hinge tõmmata kuid siis tulevad järjest pikad tööpäevad. 24 on mul lühike valve, 25 on mul pikk valve, 26 on meil osakonna pidu/koosistumine ja 27 on mul uuesti pikk valve.
Ehk siis kuu lõpus mõned päevad on mul ära broneerimara, rahvatants on nagunii😆
