Juba eile õhtul uuriti minu käest, et kas oleme vastuse juba saanud, sest telekas öeldi, et teated tantsurühmade peole pääsemise kohta saadeti juba täna ära
Kirjutasin meie juhendajale-Polnud veel tulnud.
Hommikul kirjutasin uuesti, et andku siis teada kui hõisata saab. Tuli välja, et ta oli juba tund aega tagasi hõisanud meie rahvatantsu gruppi.
Muidugi oli see ärev aeg, sest me oleme sügisest saadik pingutanud. Pikad trennid, saime kokku 3 korda nädalas ja kui esimesel ettetantsimisel tundus see kuidagi kohati ligadi-logadi, siis teisel ettetantsimisel olime me juba kõvasti edasi arenenud.
Peale esimest tantsimist olime ikka veidi murelik ja ma ise mõtlesin, et kuidas nad ikkagi mõned välja valivad. Korraks käiski peast mõte läbi, et äkki saavad ikkagi kõik edasi. Järgmisel hetkel olin ikkagi ärevil
Selle alumise teksti kirjutasin ma facebookis ja instagrammis
⬇️
See on olnud üks imeline teekond. Teekond mis polnud kerge, sest oli ka palju raskeid ja emotsionaalseid hetki.
Me sügisel kui me alustasime, teadsime me kohe seda, mis on meie lõplik eesmärk.
Siinkohal tahaksin ma tänada meie Imelist Annikat, kes kõigele vaatamata pidas meie lastega vastu ja viis meid edasi tantsupeole. Tahan tänada ka pererühma täiskasvanuid tantsijaid, kes olid nõus minema selle hullu ideega kaasa ja kes pealinnas on asendus vanemad meie 16nle lapsele ja loodetavasti nad naudivad seda hullu aega. Loodetavasti tulevad nad tagasi korras mõistusega.
Ja muidugi ka lapsevanemaid, kellest on saanud selline vaimustav tagala ja kõikide toeutuspunkt.
Aitäh teile, aitäh meile- Me tegime selle ära❤️
Me lähme tantsupeole!
Mulle jätkub alati Annikale kiidusõnu, sest ausalt.. Ma olen väga paljudes proovides kaasas käinud ja vahel minulgi on olnud tunne, et tahaks ära joosta.
Ta on lihtsalt nii nii kannatlik!
